Ti Piine sin am ferxwine – von Solange Hamester Johann*

Wayl ti piine am ferxwine sin in unerxiitliche ëkosysteeme, tuun ti woo piine tsiye, ti tëkniker un ti sientiste sich fiil too triwer khimere un meyer wole aach too triwer xpreche, wayl yets im oktoower moonat too triwer unser acht aan keruuf kept.

Ti pextaupente piine mache en funtamentaal aarwat mit te reprotuktsioon fon natiife sorte planse un mache ti protuktiwiteet fon kultur planse heecher kewe, was um etwa 25% ti ërnt kreeser macht un, in konsekwëns, fon te naarungs mitle woo meyer ese.

Multitisiplinaare forxunge woo fersuuche ti uersache fon te ferxwinung fon te piine ferxteen, sin in te letste yoore weltwayt kraft am kriin. Tas is foer ales weche tëm frixe rikang fon te tomestisierte piine kholonie in meere natsioone un aach weche te ferkreeserung fom numer fon natiife piine uf te liste fon sorte in kefaar fer se ferxwine.

Oone pekhante motiif, tuun ti piine eenfach te piine khaste hinerlose, lose sayn larwe in xtich un kheere nii wiiter tsurik. Nimant wees woo hiin sii kang sin ore op se noch am leewent sin – wayl um tëm piine khaste rom kept es khee xpuure ore toote insëkte. Tas is aarich xpasich un es ferprayt sich in te kans welt, ekstra in North Amëërika un Europa.

Tee Syntrom kept als “Kholonie Kholaps Syntrom” kenënt. Ploos in North Amëërika, woo am mayste ti krankheet petrof kewe khan, sin 50 pilioone piine ferxwun un 40% fon te piine khaste sin leyer kep.

Awer was fer rol xpiile ti piine in te natuer neewe te hoonich protuktsioon? Warum solt sayn hypotëtix aus xtërpung en planetaarix katastrofe sin?
Tas ferxwine khan wayt ërnstere konsekwënse hon wii te hoonich feele. Piine sin ferantwortlich fer ti pextaupung fon mee wii ti heleft fon te 240.000 sorte fon planse mit pluume woo es uf te welt kept. Oone piine khënte sich tii planse net reprotuseere un iwerleewe, net mool fiile fon unser ese protutszeere, un tii sin te xlisel fer ti heechrung fon te akrikultuur protuktiwiteet, wayl etwa tswaay tritel fon te naarung fer ti mënxe woo fon planse ap xtame kewe fon te piine pextaupt.

Tas hayst, auser fer krunt naarungs mitel wii waytse, rays ore milye, woo fom wint pextaupt kewe, ale anere naarungs mitle, raych in mikro neer xtof , hënge ap fon te piine sayn aarwat.
Importante tiercher, kël???
Xeene kruus aus Thee Walt.

*Solange Hamester Johann ist die Leiterin vom Proyëkt Hunsrik in Thee Walt, Santa Maria do Herval, RS, Kommentatorin der Radiosendung AHAI – Die Deutsche Stunde der Gemeinden – Block 04 und Kolumnistin bei www.brasilalemanha.com.br. E-Mail: equipehunsrik@gmail.com 
Audio dieses Kommentars –AHAI bl 04

Deixe um comentário

O seu endereço de e-mail não será publicado. Campos obrigatórios são marcados com *